Muohtasánit dálvesiiddastallamis

Hei!

Dál leat mii (Luonddudoallu vuosttašjahki) ollen ruoktot dálvesiiddastallamis. 21. Beaivvis – 24. beaivái njukčamánus leimmet Gárgatnjoaskkis biigomen ja reŋgomen Nils Peder Gaup luhtte. Leat guođohan ja biebman ealu. Lea leamaš somás mátki ja leat vásihan ja oahppan ollu suohttasiid. Nils Pedaris leat oahppan ollu muohtasániid, daid áigut ovdanbuktit dál.

out

Dán govvejin eahkes go leimmet vuodjime ealu. Ledje balvvat muhto muhtun sajiin oidnui alit albmi. “Albmi lea dego soavli, dat mearkkaša ahte áigu bivaldit”, muitalii Nils Pedar. Dakkár máhttu lea mávssolaš go leat meahcis. Beaivvi maŋŋel bivaldii ge, diet dálkemearka doalai deaivása.

Eahkedis čilgii Nils Pedar muhtin muohtasániid midjiide. Dáid oahpaimet:

Video: Muohtasánit dálvesiiddastallamis

Čiegabat = Gokko vuhttojit eallit leat idjadan, nu mot rievssahat ja riebanat.

Bohkolat = Dipma muohta ‘bárut’ mat dávjá šaddet máđijaid ja luottaid ala.

Muovllat = Dipma, čiekŋalis muohta mas ii leat geardni, čalgá gitta eatnan rádjái. Livččii buorre guohtun, muhto beare assát.

Spoatna = Boazu nagoda čuollat čađa vaikko muohta lea oalle garas. Dávjá lea duottareatnamiin spoatna, gullo spoahkkin go doppe vuoját skohterin.

Ruokŋa = Go muohttagis leat dego nálut, jus gáhčát sáhttá muohta nádjat háviid. Bahá juolggehuhttit bohccuid, ja eará elliid.

Dobadat = Dakkár vahca mii darvána sabehiidda ja mielgasiidda, heitot siivu.

Goahpálat = Njuoska borga mii darvána biergasiidda.

Sarti = Njuoska muohta mii darvána, ovd. ullofáhcat ja bolffe beatnatseaibi láve sartut.

Čođđalat = Dálvet fiinna arvi mii dakkaviđe jiekŋuda muoraid, geđggiid, jna.

Ahttamat = Gokko sáltečáhci lea jikŋon.

Ulahat = Gokko vuhttojit measta áibbas jávkkodan luottaid.

Guovla = Go muohta ‘báruin’ ja skálvviin orru ravda dego heaŋgáme.

Goarvi = Ceakko, hui stuora, measta gomu skálvi/eananravda.

Luotkkus = Dipmá, luovos, muohta. Buorre guohtun, jus ii leat beare assás muohta.

Salgá = Go muohta suddagoahtá ovd. biktasiin mat leat sarton.

Rovda = Jeaggejiekŋa mii ii guotte.

Min lei tv-ráidu “Norge rundt” filbmeme mánnodagas distahkii. Gehččet ráiddu bearjadaga NRK1’s dii. 19:30, dahje NRK1 neahttasiiddus.

Gáldot:

Nils Peder Gaup

Girji ‘bohccuid luhtte’ – čállán Nils Isak Eira.

Girji ‘Lappisk (samisk) ordbok’ – čállán Konrad Nilsen.

Advertisements

Sámi Joatkkaskuvla ja Boazodoalluskuvla

Samisk videregående skole og reindriftsskole ligger i Kautokeino. Skolen vår er en statlig videregående skole, og direkte underlagt departementet.

Skolen er unik, både lokalt, regionalt, nasjonalt og internasjonalt. Det er en skole opprettet spesielt for samer, med utgangspunkt i tradisjonelle næringer og samisk kultur. Skolen gir et variert opplæringstilbud for at samisk ungdom skal få kompetanse til å velge yrke eller studier i både det samiske, det norske og det internasjonale samfunnet.

Samisk språk og kultur er levende og viktig i skolens opplæring og i lokalmiljøet. Derfor har skolen spesielle fagtilbud i tillegg til de som ellers finnes på andre skoler. To av programområdene har landsdekkende tilbud, med opplæringstilbud i reindrift og duodji (samisk håndverk). Samiske temaer er også viktig i fellesfagene, og alle elever på skolen får opplæring i samisk språk og kultur.

 

Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla lea stáda joatkkaskuvla mii lea Guovdageainnus.

Skuvla lea earenoamáš báikkálaččat, guvllolaččat, riikkadássásaččat ja gaskariikkalaččat. Skuvla álggahuvvui earenoamáš fálaldahkan sámiide. Vuođđun ledje sámi árbevirolaš ealáhusat ja sámi kultuvra. Skuvllas leat máŋggalágan oahpahusfálaldagat vai sámi nuorat galget oažžut gelbbolašvuođa válljet barggu dahje viidásit oahpahusa sámi, dáčča dahje gaskariikkalaš servodagas.

Sámi giella ja kultuvra lea mávssolaš skuvlla oahpahusas ja lagasbirrasis. Dien geažil leat ge skuvllas earenoamáš fágafálaldagat lassin dakkáriidda mat gávdnojit eará skuvllain. Guokte fálaldaga, boazodoallu ja duodji, leat riikkalinnját. Sámi temát leat maiddái mávssolaččat eará fágafálaldagain. Buot oahppit ožžot oahpahusa sámi gielas ja kultuvrras.

samisk-videregående-skole-og-reindriftsskole

Čiegar

 

Čiegar lea go bohccot leat roggan suvnnjiid, ollu suovnnjit gohčoduvvojit fieskin. Suovdnji lea gokko boazu lea roggan go áigu guohtut. Go buolašta ja fieski galbmo ja garrá, šaddá čiegarin, lea heajos guohtun ja doppe ii gánnát guođohit ealu. Čiegar leat muohtakristállat cuvkejuvvon bohcco guohtuma dihte. Go lea čiegar de ii nagot boazu roggat muohttaga čađa šat.

Leat iešguđet lágan čiehkarat.

  • Varas čiegar lea dakko gokko bohccot leat aitto gohtun ja suovnnjit leat varas.
  • Boares čiegar lea dakko gokko bohccot leat guhton omd. Skábman.
  • Čoahkkečiegar lea dokko gokko bohccot leat guhton hui čoahkis.
  • Njáhcočiegar lea dávjá šaddan skábman, ja lea dakkár mii dávjá dipmá, de sáhttá vel nuppes doppe guođohit ‘Duppálastit’.
  • Čakčačiegar lea dakko gokko aitto lea muohttán skábman ja gokko bohccot leat guhton/ ja dat lea njáhcočiegar.
  • Dálvečiegar lea doppe gos leat guođohan dálvet.
  • Skábmačiegar lea dávjá ávžžiin, vumiin, ádjagiin ja eallu loktana eret doppe dálvet.

 

Gáldut:

Eira, Inger Marie Gaup. “Muohttaga jávohis giella. Sámi árbevirolašmáhttu muohttaga birra dálkkádatrievdanáiggis/The Silent Language ofSnow. Sámi traditional knowledge of snow in times of climate change.” (2012).

Muohtamihtideapmi

Muohtamihtideapmi

Manin muohttaga gillet mihtidit?

Mii mihtidit/iskat muohttaga danin go dat lea dat fáktor mii eanemus váikkuha galbma guovlluin dego Guovdageainnus. Muohta váikkuha fysihkalaš ja biologalaš proseassaide ja dálveekologiijai, mii lea e.e dehálaš vánddardeapmái, elliide ja boazoguohtumii. Muohttaga mihtidit maid vai sáhttet ipmirdit muohtauđđasiid.

Snowpit (suovdnji)

Mii ráhkadeimmet snowpit:a iskan dihte muohttaga.

Go áigu snowpit:a ráhkadit ferte dákkár báikái mannat gos muohta ii leat duohtaduvvon, dakko eai galgga skohterat vuodján eai ge olbmot vázzán. Go gávnnaimet heivvolaš báikki, rokkaimet muohttagii rokki (snowpit). De álggiimet mihtidit temperatuvrraid áimmus, muohtagierragis, botnis ja gerddiin. Mii mihtideimmet muohttaga ja gerddiid assodaga. Mii iskkaimet muohttaga gerddiid, ja makkár iešguđetlágan muohttagat gerddiin ledje. Das oinniimet maid ahte gerddiid gaskkas lei geardni. Muohttaga geahčaimet stuoridanláse čađa oaidnin dihte krystállaid.

 

 

Min iskama bohtosat

Dokumentereme muohttaga gerddiid
Govven: Oddbjørg Hætta Sara

Mihtideame muohttaga assodaga

. Govven: Elle Ravdna Näkkäläjärvi

Snowpit. Čahppadat leat geartnit gerddiid gaskkas. Muohtagierragis lea vahca. Gaskkamus gearddis lea muohta mii lea seakŋume. Botnis lea seaŋáš.
Govven: Elle Ravdna Näkkäläjärvi

Seaŋáš stuoridanláse čađa.
Govven: Elle Ravdna Näkkäläjärvi

Oppas

Muohta ja boazodoallu

Oppas

Oppas lea čiekŋalis muohta mii lea dimis. Oppas lea muohta mii dábálaččat lea hui luotkkus ja olles muohttagis, muohtagierragis bodnái, sáhttet leat dipmá muohtašlájat nugo omd. Vahca, luotkkomuohta ja seaŋáš. Oppas lea boazodoalu dálvekapitála mainna boazu galgá birget dálvvi badjel. Oppas doaba definerejuvvo guovlun dahje báikin gos lea muohta mii ii leat duohtaduvvon, ahte omd. bohccot eai leat dulbmon dakko. Oppas doahpaga geavahus ii leat nu olu sturrodagas sáhka, muhto baicca mainna lágiin eallu lea guođuhuvvon. Dakko beassá guođohit jus lea ealát, boazu beassá muohttaga čađa. Oppas lea maid go lea borgan nu olu ahte ii goastta gosage. Erohus obbasis ja čiehkaris lea ahte lea čiehkaris leat guđohagat, galbma suovnnjit ja lea garas. Doppe ii leat ealát. Obbasis nagoda guohtut.

Obbasis leat vihtta dási.

Silkeoppas lea muohta gokko ii leat dulbmon mihkkege, dat lea dat fiidnámus muohta.

Čavdeoppas lea garraseabbo go silkeoppas. Geardi lea veaháš garraseabbo.

Suolooppas leat muohta sullot, mat leat obbasat.

Dielkooppas lea go leat unnit go sullot. Dielkkut eatnamis mat leat obbasat.

Rámsooppas lea go bohccot leat guhton ja muohta lea šaddan rámsun. Ii leat čoahkkefieski.

Oppas lea dehálaš boazodollui. Go lea oppas, de lea buorre guohtun, jus ii leat beare čiekŋalis oppas.

 

Eira, Inger Marie Gaup. “Muohttaga jávohis giella. Sámi árbevirolašmáhttu muohttaga birra dálkkádatrievdanáiggis/The Silent Language ofSnow. Sámi traditional knowledge of snow in times

The Rievdan research project

Future sustainable governance of Sámi reindeer husbandry might face major challenges related to rapid changes in the Arctic. Sámi reindeer husbandry represents a livelihood and way of life based on practices and knowledge developed through long-term experiences in living under harsh and highly variable conditions in the arctic environment.

This research project, The Rievdan-project, is based on and according to goals and strategies set by SUC and will provide knowledge base for a new Master’s degree Programme in Reindeer Husbandry Studies using a multidisciplinary approach.

The project will research traditional cultural capabilities in Sámi reindeer husbandry and the opportunities embedded in traditional knowledge and scientific knowledge with focus on adaptation to change and reconciliation, explain the tensions between the two interlinked spheres of knowledge involving different approaches to basic aspects of reindeer husbandry and herding, contribute to new knowledge and understanding in order to increase sustainability in reindeer husbandry and herding, and finally strengthen the reconciliation between the interlinked and conflicted spheres of knowledge.

 

 

Rievdan in Sámi means 1) change, 2) be distinguishable from, and 3) be able to manage (Nielsen 1979)

 

WEBsite

www.samas.no

http://reindeerherding.org/herders/sami-norway/

 

Guohtun

Muohta ja boazodoallu.

Guohtun

Mii lea guohtun? Guohtun ii leat bohcco biebmu. Muhto lea muohttaga ‘konsisteansa’. Geasset ii leat guohtun danin go de ii leat muohta, guohtun sátni geavahuvvo dušše dálvet go lea muohta. Muohttagis lea ollu dadjamuš bohcco birgemii. Guohtun sániin árvvoštallat mot boazu goaivu muohttaga čađa go ohcá borramuša. Sihke dálki ja temperatuvra, jahkeáigodat, báiki ja eanan, ja guođoheapmi váikkuhit guohtuma.

Go lea cuoŋu ja geartnit muohttagis leat garrasat, lea heajos guohtun ja de ii nagot boazu muohttaga čađa roggat. Go lea unnán muohta mii lea luotkkus, lea buorre guohtun. De lea geahpas goaivut suvnnjiid. Njunneguohtun ja goaivvuguohtun leat buorit guohtumat, bieđggus guohtun, rudneguohtun, ja skoavdeguohtun leat heajos guohtumat.

 

Gáldu:

Eira, Inger Marie Gaup. “Muohttaga jávohis giella. Sámi árbevirolašmáhttu muohttaga birra dálkkádatrievdanáiggis/The Silent Language of Snow. Sámi traditional knowledge of snow in times of climate change.” (2012).

Muohtafysihkka

Muohtafysihkka – mii muohta lea

Muohta lea čáhci mii lea fásta hámis go áibmotemperatuvra lea vuollel 0oC. Go hupmá muohttaga birra de leat golbma lági movt sáhttá muohttaga defineret: muohta mii gahččá, muohta eatnama alde ja muohta mii lea jikŋon. Muohta leat kristállat main sáhttet leat iešguđet hámit.  Kristállat leat guđačiegat jiekŋakristállat mat šaddet balvvas. Áibmu, temperatuvra ja dálkkádat váikkuhit kristálla hápmái ja šládjii, dađi mielde go gahččá eatnama guvlui.

Muohta ráhkaduvvo golmma vuođđoelemeanttas; čázis, jieŋas ja áimmus. Muohttagis lea kompleaksa struktuvra, mii rievdá ovttat ládje. Go muohttá iešguđetlágan dálkkis de šaddet gearddit muohttagii.

Áibmotemperatuvra, biegga ja suonjardeapmi váikkuhit muohtakristállaid nuppástuvvamii dan rájes go ollejit eatnama nala. Leat unnimusat njeallje iešguđetlágan proseassa mat nuppástuhttet muohttaga.

Okta dain lea destruktiivanuppástuhttin. Dát dáhpáhuvvá go erohus muohtagierraga ja botni temperatuvrraid gaskkas lea unni. Dalle rivdet guđačiegat kristállat unnit jorbaset kristállan ja muohta šaddá hui garasin. Ovdamearkkat muohttagis mii lea dán proseassa čađa mannan leat, čearga ja činus.

Nubbi lea konstruktiivanuppástuhttin. Dát dáhpáhuvvá go temperaturerohus muohtagierraga ja botni gaskkas lea stuoris. Dalle rivdet kristállat jorbalágan hámis hápmin mas leat jalges, bastilis ravddat. Muohtakristállat maiddái sturrot ja šaddet njealječiegatlágážin. Seaŋaš lea muohta masa dát lea dáhpáhuvvan.

Okta eará proseassa lea suddan-/galbmanmetamorfosa  mii dáhpáhuvvá go temperatuvra muohttagis šaddá badjel 0oC. De suddagohtet jiekŋakristállat ja njuoskadit muohttaga. kristálla hápmi šaddá measta jorbbasin. Jus de fas galbmá, de dat fas čatnasit oktii ja muohta/muohtagiera šaddá hui garasin. Ovdamearkkat leat cuoŋu ja skáva.

Maŋemus proseassa lea sinteren, mii dagaha ahte kristállat galbmojit oktii vaikko muohta ii leat suddan. Dáinna proseassain šaddet muohttagat dego earet eará čiegar.

Dát proseassat sáhttet dáhpáhuvvat vaikko oktanaga. Golbma vuosttaš nuppástuvvama dáhpáhuvvet goike ja galbma muohttagis ja njealját fas njuoska muohttagis.

Gáldot:

https://www.yumpu.com/no/document/view/12938037/internasjonal-klassifikasjon-av-sn-pa-bakken-ngi

http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/photos/photos.htm

Eira, Inger Marie Gaup, “Muohttaga jávohis giella. Sámi árbevirolaš máhttu muohttaga birradálkkádatrievdanáiggis/ The Silent Language of Snow. Sámi traditional knowledge of snow in times of climate change.” (2012).

Den Naturlige Skolesekken

natursekkenDen naturlige skolesekken er en nasjonal skolesatsing fra utdanningsmyndighetene og miljømyndighetene, som skal bidra til bevissthet om bærekraftig utvikling og økt miljøengasjement hos elever og lærere i grunnopplæringen. Skoler som deltar i Den naturlige skolesekken får midler, veiledning og kompetanseheving for lærere for å utvikle og gjennomføre undervisning for bærekraftig utvikling. Denne bloggen er et resultat av arbeidet med 300x snø.

Lunddolaš skuvlaseahkka (LS) lea Birasdepartemeantta ja Máhttodepartemeantta ovttasbargu. LS galgá ovttas báikkálaš servviiguin ovddidit ohppiide ja oahpaheddjiide sáhkkiivuođa ja máhtu luonddu birra, diehtomielalašvuođa nanu, guoddevaš ovdáneami hárrái ja birasberoštumi. Skuvllat mat servet dán prošektii, ožžot doarjaga, bagadallama ja gelbbolašvuođaloktema ovddidit ja čađahit oahpahusa. Dát blogga lea boađus barggus maid min skuvlla oahppit leat bargan fáttás 300x muohta.

Muohtasánit

Davvisámegielas leat ollu muohtasánit. Dutkan lea gávnnahan ahte Guovdageainnus atnet unnimus 318 muohtasáni. Go guorahallá maid muohtasánit mákset, de sáhttit oaidnit ahte dát čájehit dieđuid muohttaga, muohtadiliid, muohtafysihka, dálkki, temperatuvrra, báikki, áiggi ja bohcco/olbmo váikkuhusaid birra. Muohtadoahpagat leat dehálaččat ealáhusaide, nu go beaivválaš boazobarggus, muhto muđuid maid.

 

Dás leat mii válljen čájehit muhtun dáin sániin. Mii atnit sámegillii muohtasáni ja čilget dáid dárogillii ja eŋgelasgillii.

 

Nordsamisk har mange snø-ord. I følge forskning bruker man 310snøord i Kautokeino. Når du undersøker hva snø-ordene betyr, så kan vi se at det er informasjon om snø, snøtilstand, snøfysikk, vær, temperatur, sted, tid og om reinsdyr/menneske påvirkning. Snø ord er viktige for primærnæring, som for eksempel i det daglige reindriftsarbeidet.

 

Her er noen snø-ord vi har valgt å vise. Vi bruker samiske snø-ord og vi forklarer det på norsk, samisk og engelsk.

 

Muohtasánit Čilgehus sámegilli Forklaring på norsk Explanation in English Forklaring på norsk Explanation in English
Aškkas Čáhci boahtá eatnamis ja de jiekŋu, dahje unna jogažat jikŋot. Vann som kommer opp av bakken og blir til is, eller små elver/ bekker som blir is og blokkerer. Water that flows from the ground and freezes, or when a small river or a spring is blocked by ice.    
Áidnet Muohta lea borgan luottaid ala nu ahte ii šat oainne dan luotta. Spor er nedsnødd, og du kan ikke se dem. When it snows and covers tracks.    
Áinnádat Luottat eai šat oidno borgga mannjel. Når det har snødd så mye nysnø at gamle spor blir helt borte, og det er umulig å se dem igjen. When it has snowed so much new snow that the old tracks cannot be seen, and it is impossible to recognize new tracks from the old ones.    
Baldu Jiekŋa čázi alde suddan, ja leat jieŋat mannan iešguđet sadjái. Is på et vann eller elv som har begynt å smelte, og blitt oppløst til flere biter. Melting pieces of ice floating on lakes and rivers.    
Bievla Oidno eanan go lea ain muohta. Bar bakke uten noe som helst snø. Spots with no snow on the ground.    
bihci Asehis muohta eatnamis, suoinnit ja eanan vilggodit. Lea árra čavčča. Bihci er rimen vi ser på gresset om høsten. Den forekommer av at bakken har blitt kald etter en natt med minusgrader. Det er et at vi første vintertegnene.

 

Occurs when the ground is snow-free and cold.    
Bođaš Geađggit jikŋot gátte guora. Is som kommer på elvekantene eller i bunden av elva. Stones frozen on riversides or at the bottom of the river.    
borga Arvi mii lea galbmon áimmus, ja boahtá muohtan vulos. Snø sammen med mye vind, men ordet kan brukes selv om det ikke er vind.

 

Snowing in windy weather, but it is also used when it is snowy weather, but no wind.

 

   
buolaš De leat grádat gaskkal -15 gitta -25 grádii Når temperaturen er lavere enn -15 grader. Om våren kan buolaš komme om natten.

 

”Buolaš” is used between -15 °C and -25 °C    
Coakci Buorre vánddardit muohttaga alde, oažžu buori coavcci. Når isen eller snøen ikke er glatt, at rein kan gå uten å skli. Bra fotfeste. Ice or snow, that is not slippery, where reindeer has possible to walk without slipping.    
Cuoŋu Álggos hui bivval, ja muohta suddagoahtá. De čoaskkida ja buot jiekŋu.

Buorre siivu.

Hard snø, ganske bra for å gå på ski. Ice crust on the top of the icepack.    
Čalgat Manat muohttaga čađa jus vikkat vázzit dakko Når du går gjennom snøen, vanskelig for å gå. It is when your legs sink when walking on snow.    
Časttas Biegga bosson muohttaga nu ahte leat šaddan dego bárut. Vinden har blåst snøen sånn at det har dannet seg tuer/bølger. Wind has blown snow, making it look like a wave.    
čađgi Njuoska muohta. Muohtaáddjá Litt våt snø, sånn at man kan lage snømann. Wet snow. This kind of snow makes it easy to build a snowman.    
čearga Garra biegga bosson muohttaga, nu ahte lea šaddan garas.

Dat lea nu garas ahte olmmoš iige boazu beasa čađa.

Čearga sáhttá vaikko mehtera asu.

Når det har vært kjempesterk vind som har blåst snøen og gjort den kjempehard. Dette gjør det helt umulig for reinen til å grave frem beite. Čearga is created by strong winds, which have blown the snow and rolled it to become hard.    
Čoaltu Jiekŋa dahje muohta galbmon jorbbasin. Is eller snø har blitt til en frossen klump. Snow or ice frozen as a lump.    
Čoaskkis Lea galbma áibmu. Kjølig ute. Cold weather due to cold air and wind.    
Čuorpmas Jikŋon arvečalmmit Hagl, frosne regndråper. Frozen raindrops.    
Dálvváiduvvat Skábman boahtá fáhkka  suhkkes muohta ollu, ja de lea šaddan “dálvi” Når det plutselig kommer masse tykk snø, og det blir vinter. When the winter suddenly occurs with deep snow.    
Deamaidit De gullo go vázzá muohttaga alde.

Lea sullii -10 gráda.

Du hører når du går på snøen, dette skjer når temperaturen er lavere enn -10 grader. To hear a sound when walking on snow in temperature below -10 oC.    
Fiertu Fiinna dálki. Ii leat biegga iige borga/arvi. Værforhold med klar himmel, ingen snø og ingen vind. Nice weather.    
Gaikkohat Biegga bosson nu, ahte ii leat šat nu olu muohta ovtta sajis. Et sted der vinden har blåst snøen nesten helt bort. A place where the wind has blown the snow almost completely away.    
Gassa muohta Ollu muohta, váttis vázzit Mye snø, vanskelig å gå. Thick snow.    
Gavda Asehis jiekŋa čázi alde , ii guotte olbmo Is på et vann eller elv, så tynn at den bærer ikke mennesker eller dyr. Thin ice that cannot hold animals or people.    
Gállja Ráinnas jiekŋa, ja de lea hui njalkkas. Gállja kalles når det er ren is uten snø på, som kan fører til store vanskeligheter for å gå uten å skli. Slippery ice without snow on it, which makes it difficult to walk on.    
geardi Iešguđet oasit muohttagis Et tynt, hardt snølag, som vises i snødekket eller som vi kan finne i snømassene. Layers of snow.    
Geardni Geardni lea okta geardi.

Dat lea

Det tynne islaget på den øvre delen av snødekket. Den forekommer ved at det regner på snøen, som videre blir til is. It is a thin ice layer in the snowpack.    
Guoldu Suhkkes borga ja biegga. Snøfokk med dårlig sikt. Wind blowing snow, which causes bad visibility.    
Jassa Muohta geasset mii ii leat suddan. Snø som ikke er smeltet om sommeren. Non-melted snow during summer.    
Jiehkki Muohta mii ii goasse sutta. En Isbre. Glacier.    
Joavgat Biegga bossu, ja čohkke muohttaga nu ahte šaddá gassa muohta (joavggahat) Vinden blåser på et sted så det blir masse snø. The wind blows and collects the snow and causes deep snow on certain places.    
Lahtu luodda For eksempel når du går på ski, så blir det skispor igjen I snøen. Ski track.    
Mosku dálki Lea suhkkes áibmu ja hui bálvái. Tåkete snøfall. Ikke det samme som tåke, fordi du klarer å se godt gjennom det. Weather condition with thick air and cloudy weather.    
Muohta čalbmi Arvečalmmit galbmot, ja šaddet muohtačalbmin.

Dálki mearrida makkár muohtačalmmit šaddet.

Snøfnugg. Snowflake.    
Muohtagiera Bajimusas muohttagis. Øverste laget på snøen. Top layer of snowpack.    
Murku Dálvemierká. Tåke om vinteren. Fog in the wintertime.    
Njáhcu Go lea borgan, ja de fas bivalda de šaddá njuoska muohta.

Lea čakčat, skábman ja dábálaččat giđđat.

Våt snø som oppstår ved at forskjellige typer snø tiner. Dette gir problemer for reinen å finne beite. Wet snow which occurs as a result of alternating snows and thaws.    
Oppas Ollu muohta, ii dárbbaš leat stuora areála Mye snø, trenger ikke ta så mye plass. Very deep snow.    
Ritni Muohta darvánan muoraide Når snøen har festet seg til trær og busker. Type of snow/ice that has fastened to trees.    
Rutni go galgat oaggut jieŋa alde, ráigi jieŋas gos oaggut Navnet på hullet vi bruker å isfiske i. Icefishing hole.    
Ruosti buolaš Go lea buollašit go -25 Veldig kaldt vær, kaldere enn -25 grader. Colder than -25 oC.    
Seaŋáš Leat dego bulvarat. Lea vuolemusas muohttagis Snø med masse vann, ganske nær bakken, som ligger under all is og andre typer snø. Rein har lett for å grave gjennom seaŋáš for å finne mat. Snow that looks like sugar. It is at the bottom of the snowpack.    
Skálvi Stuora alla muohtačoakkáldat. En stor snø haug. Big snow hill.    
Soavli Soavli lea suddan jiekŋa/muohta jieŋa alde. Dan alde ii sáhte vázzit jna. Dat čuohcá vánddardeapmái. En blanding av snø og vann, der snøen smelter oppover (fra bunden). Denne type snø er i hele snømassen, bra bunn til topp. Mix between snow and water on ice.    
Suddi Jávrri jieŋas lea ráigi. Et hull på isen til et vann. Dette skjer oftest på våren når isen begynner å smelte. Hole in the ice. It is mostly during springtime.    
Šlahtti Njuoska muohtti muohta Regner og snør samtidig, som gir våt snø. Raining and snowing at the same time.    
Vahca Ođđa muohta/aitto borgan muohta Vahcá er nysnø. Den forsaker dårlige reiseforhold, men gjør det lett for å se reinspor. Vahcá gjør hard snø mykere, som gir reinene fri tilgang til å gå hvor de vil. New snow.    
Vuohtit Oaidnit luotta. Du kan se spor og veier i snøen. You can clearly see tracks in the snow.    

Aškkástan

Bihci

 

ritni